Suure-Jaani kihelkond
Läti Henriku kroonikast võib lugeda, et siin on asunud rikkad külad, õitsvad talud ja oma vabadust hindav rahvas (Sakalamaa elu 1936, 111). Etnograafiliselt kuulus Suure-Jaani kihelkondkoos Kõpu, Kolga- Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa kihelkonnaga Põhja-Viljandimaa ehk Põhja-Sakala rühma. Üldjoontes vastas see ala hllisemale Suure-Jaani kihelkonnale mida esmakordselt mainiti Juba 13. sajandll. Tähtsamaks keskuseks selles piirkonnas oli praeguse Suure-Jaani, Lõhavere ja Olustvere ümbrus. Suure-Jaanl kihelkond oli üks Viljandimaa kaheksast kihelkonnast nlng asus maakonna põhjapoolses osas. Lõunasse jääb Kõpu kihelkond, lääne poole Tori kihelkond ja Pärnumaa. Suure-Jaanl kihelkonda kuulusid varem Taevere, Sürgavere. Oluslvere ja Vastemoisa vald ning Suure-Jaanl linn. Ühtlasi tänase Pärnumaa alal painev Aesoo.
Kihelkonna pindala oli 789,61 km2. Endisest Suure-Jaani kihelkonnast külgnevad Soomaa rahvuspargiga Karjasoo, Kibaru, Kootsi, Kildu, Sndra ja Paelma küla. Kaansoo jääb tänase Vändra valla territooriumile.
Tekst: refereering Aili Umda " Suure-Jaani kihelkond" 1995